Ihasalu poolsaarel asuv Neeme küla on rikka ja pika ajalooga. Küla vanim teadaolev nimi Summi pärineb aastast 1560, läbi ajaloo on küla kandnud erinevaid nimesid nagu Sunnenym, Swunonemy ja Sunanemi, kuni jõuti tänase Neeme nimeni.
Küla tekkis arvatavasti üksik- või paaristaluna hiljemalt 16. sajandi esimesel poolel. On võimalik, et esimesed asukad pärinesid ajalooliselt vanemast Ihasalu külast. Neeme küla mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates 1560. aastal, kui Põhja-Eesti läks Rootsi kuninga valdusesse.
16. sajandil elas siin vaid 4 kaluripere
1563. ja 1567. aasta andmetel kuulus Neeme küla Tallinna linnuselääni ning koosnes neljast kaluriperest. 1568. aastaks oli külas juba kuus peret ja üks vabadik. 1574. aastaks oli küla märkimisväärselt kasvanud – seal arvestati kaks adramaad, neli vabadikku ja 17 rannatalupoega.
17. sajandi lõpul, Rootsi võimu ajal viidi läbi suur mõisate reduktsioon. Sel perioodil, aastatel 1688-1693, kuulusid Ihasalu poolsaare külad Kuusalu kihelkonnas asuva Rummu mõisa koosseisu. Säilinud on põhjalikud vakuraamatud ja kaardid, mis annavad detailse ülevaate tolleaegsest elukorraldusest.
18.-19. sajand – õitsengu aeg
18. sajandil oli küla osa Saare mõisast, mille omanikud korraldasid talupoegade elu ja töökorraldust. Külaelanikud tegelesid peamiselt kalapüügiga ning hülgeküttimisega, mis pakkusid olulist elatusallikat.
19. sajandil hakkasid kalapüügiga seotud tegevused muutuma järjest enam organiseerituks. Küla oli tihedalt seotud Tallinna turgudega, kuhu müüdi värsket kala. Sel perioodil kogus populaarsust ka suitsukala valmistamine, mis lisas toodangule väärtust ja võimaldas kala kauem säilitada.
Maaviljelus ja loomapidamine olid täiendavad tegevusalad, mis tagasid kogukonnale toidujulgeoleku. Küla arengut mõjutasid tollased reformid, mis andsid talupoegadele suurema iseseisvuse.
20. sajand – muutuste periood
20. sajandi algus tõi Neeme külla uusi muutusi. Eesti Vabariigi ajal jätkus kalapüük olulise tegevusalana. 1930. aastal ehitasid külaelanikud ühiselt kaupluse ja pagaritöökoja, mis muutusid kohaliku kogukonna keskpunktideks.
Teise maailmasõja järgselt, nõukogude perioodil, mõjutasid Neemet kollektiviseerimine ja nõukogude majanduspoliitika, mis tõid kaasa muutusi nii põllumajanduses kui ka kalapüügis. Külas säilis siiski tugev kogukondlik identiteet.
20. sajandi lõpus, pärast Eesti taasiseseisvumist, algas Neeme külas aktiivne areng ja taristu moderniseerimine. Külale lisati uusi elurajoone ning täna on Neeme atraktiivne elukeskkond ligi 400 püsielanikule.
Ajaloolised fotod Neeme külast
